NBA playoffid vol. 1 - show algas!

Postitatud 18. aprill 2016

Esmalt, autori siirad vabandused, et parimad (ei vabanda Delfi ega Õhtulehe trükiartiklite ees, kuid vähemalt üritasite!) emakeelsed NBA eelvaated hilinesid esmaspäevani. Enda ainsaks kaitseks toon argumendi: „Kaitseväes on kindel see, et miski pole kindel“ ehk kui mets kutsub ürgmehi enda rüppe, siis tuleb ka minna ja kaitsta isamaad. Viimase paukpadrunini.

NBA ajarongi ei huvita sõdurite ajakava, kahjuks. Kuid sel juhul tuleb teha seda, mida eestlased oskasid juba 1227. aastast, mil meie mullakamar vallutati Riia piiskopkonna poolt – kohaneda olukorraga. Ehk siis kirjutada ühe mängu võrra „tagantjärgi targemana“ play-off paaridest, kelle esimene mäng on pühapäeval ja anda seejärel oma esialgsed hinnangud ning ülevaated paaridele, kelle esihambad on laupäeval juba ihutud.

Cleveland Cavaliers – Detroit Pistons

Isegi usuvõhikud peaksid teadma klassikalist, nüüdseks klišeelist Taaveti ja Koljati lugu. Kuna eeldamine on aga kõigi ebaõnnestumiste alus, annan ateistidele lühiülevaate modernses võtmes. Koljat on see 2.10 pikk ja 130 kilogrammi kaaluv douche, kes joob proteiinisheike kaks korda päevas (ega ta ise päris täpselt aru ei saa, milleks, aga vulkaan Etna suurusega muskel peab Mehel ikka olema), rebib kangi ja viskab nalju, mis on naljakad Audi-Almarile ja Maxima-Mišale. Ta töötab ehitajana ja soovib tüli norida igal ajal, teades väga hästi, et keskmine Eesti mees nohiseb omaette ja liigub enne ise mujale. Taavet on empaatiavõimeline noormees, kes on omamoodi nohik. Üritab ülikoolis vedada õpilasnõukogu, süüa tervislikult. Käib karatetrennis.

Koljat tahab endale Taaveti sõbra Miko rahakotti ühel hapuks läinud klubiõhtul (mitu Long Islandit oli juba sisse võetud), Taavet saadab Koljati kuradile. Koljat naerab, et tulgu ja näidaku, mis puust mees see Taavet siis on, liginedes Taavetile oma heidutava lihasmäega. Taavet saab aru, et rusikatega seda võitlust ei võideta. Lahendus on sherlockilikult elementaarne – kiire ja tugev jalalöök põlveõndla taha. Koljat mõistab tol momendil, et trenn on enamat kui „jõud, Jõud, JÕUD!“ ja taarub ühelt põlvelt teisele. Taavet annab kibeda hoobi ka teise põlveõndla taha, väike „praks“ käib ära ja TEHTUD! ta ongi.

Nüüd, olge valmis äraspidiseks psühholoogiaks. Detroit Pistons on Taavet ja Cleveland Cavaliers on Koljat. Kuid selleks, et Taavet võidaks Koljatit, peab Taavet saatma Koljati vastu omaenda koljati – 2.13 pika tsentri Andre Drummondi. Hiiglase, kes on kerkinud ülekaalukalt NBA parimaks lauavõtjaks, koristades keskmiselt ära üle 14 lauapalli ühe mängu kohta. Lauapallide juures toob ta ka üle 16 punkti, pääsedes vabaviskejoonele kõigest mustmiljon korda. Seal võib roll olla faktil, et Drummond on sama osav vabavisetes kui Tallinna TV saade „Meedia keskpunkt“ objektiivses meediakriitikas, tabades vapustavalt stabiilselt umbes iga kolmanda vabaviske. Siinkohal turundussoovitus Pistonsi PR-meeskonnale ja, miks mitte, ka Pärnu kossumeeskonna turundajale: Coca-Cola tuli lagedale ideega: „Iga kolmanda korgi all on uus pudel.“ Miks mitte kasutada NBA-d ja Eesti Meistriliigat vahva kampaania korras „Iga Drummondi/Radža tabava vabaviskega anname publikule 30% (ajapikku tõuseb kui Radža või Drummond parandab viset) soodustust pitsalt-burksilt-joogilt.“ You heard it here first, pole „aitäh“-e vaja.

Drummondit toetab vägeval lahingurännakul mängujuht Reggie Jackson, kes võib tõesti mängida üle Cavsi staari Kyrie Irvingu oma hiigelpikkade käte ja atleetlikkusega. Mina oleks siiralt pisut üllatunud kui Kyrie mängiks üle Jacksoni. Ansambli bassi, trumme, tamburiini ja muid instrumente mängivad ääred Tobias Harris-Marcus Morris-Anthony Tolliver, kes paistavad silma 3-pt viskeparaadiga heal päeval. Suur „trump varrukas“ võib olla kaitseäss Kentavious Caldwell-Pope, kes noolib tänavu esimest All-Defensive rivistuse nominatsiooni.

Kuninga õukond teab, et Detroidi trummid peksavad üha valjemaid noote, olles üle pika aja tagasi play-offis. Jäi Cavaliers ju põhihooajal neljas mängus 1-3 alla Pistonsile. Kuid õukond ei muretse, sest Kuningas on viimased kaks-kolm nädalat podisenud omas ruumis, panemas selga mingit müstilist „Sõrmuste Isanda“-stiilis soomusrüüd, mille on varem edukalt läbistanud vaid üksikud kütid. Jah, LeBron on jälle aastake vanem ning ta jüngrid eesotsas Kyrie Irvingu, Kevin Love’i ja Tristan Thompsoniga on esinenud kollektiivselt pigem alla oma võimete põhihooajal, aga teinekord saab malelauas hakkama ka üheainsa lipuga viie etturi ja paari oda vastu. Minu ennustus on: 4-1, Cavs võidab. Ja esitan ühe veksli: ülienergiline Tristan Thompson on lauas edukam kui Drummond.

Toronto Raptors – Indiana Pacers

Pean pihtima. Uskusin tõsimeeli, et „kolm on kohtuotsus, kolmandal korral läheb ikka Raptorsil õnneks võita esimene mäng kodus“. Ja panin mööda. Kanada ainus NBA meeskond ja Idakonverentsi põhihooaja 2. koht Raptors tahab vägisi võtta endale taaskord „NBA Kõige Lämbuvama Meeskonna“ tiitli. Soola puistab haavadele uus Paul. Paul fucking George.

Ligi kaks aastat tagasi USA koondise näidismängus jalaluu murdnud George jätkas sealt, kus Paul Pierce’il pooleli jäi. Korv korvi järel, rebis ta Raptorsi kollektiivse enesekindluse legotükkideks esimeses play-off mängus. Raptors üritas DeMarre Carrollit, DeMar DeRozanit, Terrence Rossi kaitses – tutkit. George demonstreeris, miks tema on superstaar ja Raptorsi dünaamilise tagaliini duo liikmed Kyle Lowry-DeRozan „kõigest“ All-Starid. Laupäeval võinuks Lowry-DeRozan tööpassis olla ametinimetus „müürija“.

Statistika näitab, et üldjuhul võidab play-off seeria esimese mängu võitnu 77%-il juhtudest ka ülejäänud seeria. Ja ma enam ei imestaks kui Pacers kasutab soodsat võimalust ära ning jätab andunud kanadalased järjekordselt taga nutma uut võimalust. Raptors meenutab igast otsast Eesti palliklubisid ja –koondist tähtsal momendil. Vundament on paigas, järjest sepistatakse eelfaasis üllatusi, tugevaid esitusi, aga ... aga kõige tähtsamal momendil jäätub saal, jäätub korv, jäätub loogika. Rumalad pallikaotused, totrad otsused ja lohakused kaitses viivad kaotuseni, mis on ühtaegu kirbe kui nostalgiliselt mõrkjas-magus.

Indiana ei ole sealjuures sugugi „kuri hunt“, kes oleks ära teeninud põlgust või antipaatiat. Neil on muhedad rollimängijad, üks supertalent-põkk Myles Turner, kes mängib 19-aastasena tähtsaid minuteid NBA play-offis (laupäeval blokeeris 5 viset), oma „Silver Leppik“ Monta Ellise näol ja eelmainitud George, kelle taastumine on eeskujuks igale noorukile.

Aga Raptors! Raptors on see kiusatud koolivend, kellele tahad head. Kaua võib taluda Paulide mõnitusi, igavest häbitunnet ja ammust piinlikku sõprust Andrea Bargnaniga. Ühel päeval peab ju kiusatust saama edulugu. Forbesi ja Hollywoodi näitel on edukad inimesed alati vääritimõistetud heidikud, kes puhkevad inetu pardipoja kombel luigeks õigel momendil. See moment peab olema praegu! Cavaliersil pole peatreenerit (Tyronn Lue on käpiknukk), Atlanta Hawks on latti langetanud, Miami Heatil on 2-kordne NBA meister ja Pekingi olümpiavõitja Bosh platsilt eemal. No millal veel kui mitte täna?!

Soovitan kossusõpradel ja närvidest mittehoolivatel meestel seda seeriat enim vaadata esimeses ringis. Pacers on keeranud favoriidistaatuse pea peale. Stsenaarium lõhnab vere, pisarate, Bismack Biyombo higi ja leedukate õlu järgi. Usun, et Raptorsil on võimekus eirata statsi ja olla selles 23% hulgas, kes keeravad seeria enda kasuks pärast avamängu kaotust, aga nüüd on trumbid käest antud ja algab India pokker. Minu ennustus: Raptors võidab, 4-3.

Otto Oliver Olgo 18.04.16